Kolm soovi

“It’s one awesome photo you’ve got there!”

“You think so? Btw these are mirror neurons”

“These are what?”

“Mirror neurons :)”

Ja nii meil see üksteiselt õppimine siin käib. See konkreetne jutuajamine toimus Imaging’i õppejõu Davidiga ning rääkisime sellest fotost.

Kokku on meil 5 erinevat õppejõudu, kõik hinnatud ja tegutsevad fotograafid. Lisaks on igal õppejõul Teachers Assistant ehk TA. TA’d on selle kooli lõpetanud ning tegelevad lisaks minusuguste pärdikute juhendamisele ka oma erinevate fotoprojektidega. Su-per lahedad tegelased. Tunnen neid juba päris hästi, sest meie kursuselt olen enamasti ainuke, kes kella 10ni digilaboris istub ja neid igasugu küsimustega pinnib. Õhtu lõpetangi umbes kell 7 või 8 või 9, aga mitte üks minut enne kümmet ja igal juhul mitte hiljem kui kell 11, sest siis pannakse kool kinni🙂

Õppetöö ise on totaalselt teistsugune kui seni olen kogenud. Reeglid on karmid – rohkem kui 10 minutit hilinemist tähendab, et klassi ei pääse ja kirja läheb puudumine. Puududa võib maksimaalselt 15% tundide arvust. Vastasel juhul visatakse koolist välja. Teiste töödele tohib anda ainult argumenteeritud tagasisidet, mitte lahmida, ei meeldi või meeldib. Vaatamata kõvasti karmimatele reeglitele kui Eesti ülikoolides, on loengud ise (päevas on 2 loengut, kumbki 3 tundi pikk) üles ehitatud mitte kuula-pane tähele põhimõttel, vaid tuginevad pigem vabas vormis vestlusele. Tundub, et sellised kooli poolt kehtestatud nõudmised teevad õppejõudude töö lihtsamaks. Need algul isegi tiba hirmutavad reeglid panevad õpilased õppejõududesse austusega  suhtuma ning loengus ei ole neil tarvis oma autoriteeti igal minutil tõestada. Isegi meie Krokodill Dundee ei jää hiljaks🙂 Temast ja teistest jrg kord.

Ways of seeing on tund, kus õpime fotograafia ajalugu, erinevaid stiile, erialast keelekasutust, spetsiifilisi termineid ning fotode analüüsimist. Õppejõud ise ei ütle kunagi ette, mida peaksime fotol tähele panema, pigem suunab küsimustega. See aga tähendab, et pidevalt tuleb jälgida ning kaasa pingutada. Kõige esimene loeng oli aga Vision & style ning õppejõud tunnistas kohe alguses, et ega talle inimesed eriti ei. Pigem läks tal silm märjaks oma koerast rääkides. Sellise laheda, kerge kunstiinimese kiiksuga on nad kõik🙂 Minu jaoks uus, äärmiselt mind opening ja fun kogemus.

Teised kolm loengut on pigem praktilist laadi. Imaging tähendab, et õpime tundma programme, mis on fotograafide töö lahutamatuks osaks. Photo tunnis saame teada erinevate tehniliste trikkide kohta, ehitame ja lammutame stuudios ning vahel käime tänavatel ja tüütame võhivõõraid plõksutamisega. Viies loeng ehk Shooting lab toimubki enamasti õues. Traalime New York’i erinevates linnaosades, katsetame reflektoritega, otsime valgust ja varje ning tutvume paikadega, kus on erinevaid fotoshoote parim läbi viia.

Kui meie vahetuse loengud saavad ametlikult kl 5 läbi, siis õhtuse vahetuse tunnid lõppevad alles kell 9 ja ma tõesti ei tea, kust õppejõud selle energia võtavad ning kõige kõrvalt veel ise ka pildistada jõuavad, müstika. Aga näha on, et kõik on südamega asja juures ja armastavad fotograafiat väga.

Lisaks tavapärasele õppetööle suunatakse meid palju galeriides käima.  Olen juba oma 20 küll läbi kolistanud. Mega põnev. Eelmisel nädalal käisin Chelsea’s Gagosiani galeriis ürituse avamisel. Suur osa NY koorekihist oli kokku tulnud, et näha Richard Philipsi maale Lindsay Lohan’ist. Tüübil on üsna lahe stiil, maalid näevad eemalt vaadates välja nagu fotod ning ühe hind on ligikaudu 200 000 dollarit.

Eelmisel nädalal sain pictorialism‘i (vanaaegse väljanägemisega, vahel üsna fookusest väljas fotod, mis annavad edasi fotograafi emotsiooni ümbritseva keskkonna vastu) projektiga ühele poole ning sellel alustasin kahe uuega – film noir ning tänavafotograafia. Mulle väga meeldib street fotosid vaadata ja kuulata nende taga peituvaid lugusid, aga ise neid teha – not my cup of tea. Meenus seik, kui suvilas venna ja isaga Eesti-Soome jalka kohtumist vaatasime. Lätlasest kohtunik oli juba paar korda kahtlase väärtusega vead eestlastele vilistanud ja kui pealtvaatajad karjusid “Eesti suru Soome vastu muru”, siis ütles paps toilise rahuga, lätlane ei lase ju🙂 Mul on samasugune tunne, pildistaks küll, kui kõik kogu aeg ei naerataks või siis vahest vastupidi jääb mul endal agressiivsusest puudu, et veidi kahtlasema väljanägemisega tüübile kaameraga nina alla lennata. Aa, ja vahepeal sain teada, et fotograafia leiutas matemaatik! Heh, nagu plaksumais oleks peas plõksu teinud🙂

Järgmine kord nagu lubatud meie kirjust tudengiseltskonnast. Aga lõpetuseks foto kuldkalast, keda ma pool tundi mööda akvaariumit taga ajasin. Igaühele kolm soovi😉

5 thoughts on “Kolm soovi

  1. Relika says:

    See Lindsay Lohan’i maal on tõesti justkui foto!
    Ootan ülevaadet ka tudengielust, uutest sõpradest-tuttavatest..

  2. rookie god says:

    eiei, ennem peab tulema ilvese säuts🙂

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s